Eestis majanduse seisukord
Eesti majandus sai üle koroona hirmust ja kasvas Eesti panga andmetel 2021.a rekordilised 8.3%. Prognoositakse, et kiire hinnatõusu, materjalide tootmise, tarneraskuste ja sõjast tingitud ebakindluse tõttu väheneb majanduskasv 2022.a pea 60% võrra.
Millest on tulenenud kiire hinnakasv?
Koroona kriisiga kaasas käinud võõrtööjõu defitsiit on oluliselt tõstnud ka tootmise ja ehituse hindu.Tänaseks päevaks on paljud kaupade hinnad hüppeliselt kasvanud, mis on oluliselt mõjutanud tarbijate ostujõudu ja käitumist. Hetkel on mõjutanud see nii toidukaupu, kütust kui ka sooja müümisega tegelevaid firmasid.Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu on Eestis tekkinud taaskord puidutoorme defitsiit ning ka küttepuidu hinnad on rallinud rekord kõrgustesse.Roheenergiale üleminemise surve on oluliselt kergitanud ka elektrihinda, mis omakorda on mõjutanud tugevalt tööstuseid ja kergitanud nii hindu oluliselt ka lõpptarbija jaoks.See, et eluks vajalikud teenused muutuvad kallimaks on palgasurve olnud suurem kui varem. Sellest tulenevalt soovivad paljud tööstused automeerimisega oma tööprotsesse efektiivsemaks muut. Nii on omakorda tekitanud suurem nõudlus infotehnoloogia sektoris, kus palgakasv on Eesti kiireim ning firmade vahel käib pidev talentide üle ostmine.
Miks on mõjutanud kinnisvarahindade kasvu?
Kuna aktsiaturud on väga volatiilsed on paljud inimesed otsustanud oma vabad finantsvahendid inflatsiooni kaitseks just kinnisvaraturule investeerida, kus finantsvahendite intressid järjest enam langesid. Majandus kasvuga otsustasid paljud inimesed ka oma üürikorteri ära anda ja osta täiesti oma kodu. Eelistatud kaubaks said uusarendused, mille tõttu algas arendustes kiire hinnatõus.
„Hindade muutumine on tavapärane tulenevalt erinevatest arendusetappidest ja ka turu seisust. Uusarenduste turul on jätkuvalt nõudlus suurem kui pakkumine ning jõudsalt on kasvanud ka ehituse sisendhinnad. Kinnisvara hinnad on seega viimase aastaga jõuliselt kasvanud nii turul üldiselt kui ka Endoveri arenduses. Seni kui hinnatõus toimub käsikäes töötasude kasvuga on sellised arengud stabiilse majanduse arengu osa.” – Endover KVB müügi projektijuht Piret Rannala.
Selle tagajärjel kasvas ostjate huvi ka järelturu kinnisvara vastu, kus hinnad olid oluliselt madalamad.Nt: Tallinnas tõusis keskmine kinnisvara hind 6 kuuga 25% ning mõnes maakonnas kinnistute hinnad lausa kahekordistusid. Suur ostusurevest kinnisvarasektoris tulii tehnoloogia sektorist mille töötajad ostsid kortereid kokku kahe ja kolme kaupa.
Rolli mängis ka krüpto ja NFT buumiga rikastunud ostjad, sest õigesti investeerides võis üks tweet Elon Musk-ilt investeeritud vara loetud tundidega lausa 300% võrra kasvatada või kahaneda.
Kas kinnisvaras on buum ning millal tuleb suurem langus?
Kõigest hoolimata erineb praegune kinnisvara hinnatõus 2008. aastast oluliselt. Täna hinnatakse kinnisvaraturu olukorda heaks, sest ca 50% kinnisvaratehingutest on täna toimunud ilma panga abita ehk siis ostjate omafinantseeringust. Kokku ei osteta ka igasugust kinnisvara, vaid tänased ostjad eelistavad investeerida just kvaliteeti ja elukeskkonda ning seega on eriti hinnatud juba hea infrastruktuuriga elamurajoonid nii linnas kui linna ääres. Enamus kinnisvara ostetakse ka koduks, mis annab pankadele kinduse, et tulevikus suudetakse antud laene teenindada ning vajadusel ka mõistlikel tingimustel realiseerida. Tänases seisus ei ole näha märke suuremast langusest kinnisvaraturul vaid pigem ehitushindade ja intresside kasvul, aktiivsuse aeglustumist.
Kuidas mõjutab see üürihindu?
Kuna kinnisvara ostmine muutub järjest rohkemate jaoks kättesaamatuks, suureneb taas üürijate arv. Lisaks Eesti inimestele on täna Ukraina sõja eest siia põgenenud ca 20 000 inimest. Need kes veel üürikorterit leidnud pole hakkavad järgneva paari kuu jooksul hostelitest välja kolida ning soovivad samamoodi korteri üürida. Sellest tulenevalt hakkavad tõenäoliselt järjest kiiremini kasvama ka üürihinnad alustades Tallinnast ja Tartust. Lisasa hinnasurve toovad turule suvel ka uue kooliaasta algusega värsked tudengid.
Kokkuvõtteks:
Peame tõenäoliseks, et sõjapõgenike tulekuga lõdvendatakse oluliselt ka ehituses välistööjõu kasutamise nõudeid ning ehitus tööjõu vajadus saab rahuldatud. Ka kütuse ning materjalide osas leitakse kiirelt uued koostööpartnerid ning tõstetakse ka riigisiseseid tootmisvõimsuseid. Igale probleemile on lahendus ning mida suurem on nõudlus, seda kiiremini leiavad need lahendused. Seda millise jälje jätab praegune sõjategevus pikemas perspektiivis Eestile, sõltub suuresti edaspidistest otsustest.
